Suusõnaline traditsioon - Rahva majanduslik elu - Voorid

Mõisavooris olevat käidud igast talust, kuid nende voorivedude üksikasjalisi kirjeldusi teatakse võrdlemisi vähe. Kui neid teataksegi, siis pole nendes midagi eriliselt huvitavat, mis mõnda asjaolu või olukorda lähemalt selgitaksivad.
EKLA, f 199, m 23, 58 (III-5b) < Suure-Jaani khk. - Alfred Rästas (1926)


Lõhavere mõisast on vooris tihti käidud. Peaasjalikult veetud Viljandist linu Tallinna ja toodud sealt heeringaid ja räimi vastu.
EKLA, f 199, m 23, 58 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Sürgavere v., Keremi k., Tolli t. - Alfred Rästas < Tõnu Kink, 90 a. (1926)

Vastemõisast käidud viinavooridega Narvas ja viljavooriga Pärnus. Vooris käidud talust harilikult kahe hobusega.
Kord läinud teel Narva viinaam lõhki. Viin joosnud aamist välja lumme. Keegi Reinu Jaagu nimeline mees olnud seda nähes väga ärevil ja otsinud nõu, millesse osagi kallist märjukest koguda. Seda pole ta aga suure rutukaga kusagilt leidnud, siis tõmmanud mees suured labakindad käest ja kastnud need viina sisse. Pärast imenud mees viinas leotatud kindaid.
Ka võtnud teomehed vooris olles viinaaamidest tihti „matti”. Ööseks kõrtsi öömajale jäedes, oodatud kuni kubjas magama jäänud, siis läinud paar meest välja, puurinud aamile oherdiga väikesed augud sisse ja lasnud sealt viina kaasavõetud nõudesse voolata. Kui paras jagu viina käes olnud, löödud augule väike pulk ette ja õõrutud koht pealt tasaseks.
EKLA, f 199, m 23, 58/9 (III-5b) < Suure-Jaani khk., Vastemõisa v., Kobruvere k., Tiitsu t. - Alfred Rästas < Tõnis Mein, 89 a. (1926)